Sõbrapäevaõhtu

Seeaastane sõbrapäev venis suht pikaks. Eelkõige muidugi tänu ühele heale sõbrale, kel hoolimata järgnevast tööpäevast oli indu pubituurile minna. Ettevõtlikus on kiiduväärt, sest nagu ma öelnud olen (iseennast tsiteerides), on vaba aeg liiga kallis selleks, et sel ajal pohmakat põdeda, seega on igati mõistlik joomisi nii ajastada, et võimalikud järelmid saab kanda tööajal ja seeläbi säästa oma niigi ülihinnalist vaba aega. Igaljuhul, algus traditsiooniliselt Foorumi Patrickus ja siis Ratsu Baar. Kuna olin selles legendaarses paigas esmakordselt, siis pean mainima, et tegu on igati mõistliku kohaga, kus lihtsalt pidutsemas käia. Just lihtsalt, ilma mingi eesmärgita, niisama. Suht normaalne koht ja tavapärase baari kohta ka üsna rahuldava muusikavalikuga. Joogid on suht mõistliku hinnaga (mis muutub oluliseks siis, kui suuremates kogustes tarbida) ja koht ise ka igati mõnus. Et tasub külastada küll. Need siis uued muljed 15. veebruari varahomikust. Edasisest ajalugu vaikib (vähemalt käesolev kroonika), koju jõudsin kell viis õhtul, mis ühe tavapärase klubiõhtu kohta suht normaalne tulemus.

Sõbrapäeva ja eelkõige sõprade (kes nähtusena on piisavalt olulised, et aastas üks special päev sellele pühendada) olulisusest ei hakka ma heietama...kardan, et mul poleks eriti miskit uut öelda.