neljapäev, 16. juuni 2011

Tarand presidendiks?























Tarandi ja Keskerakonna võimalik diil presidendivalimiste kontekstis on kahtlemata üks tõsiseid üllatusi viimase aja Eesti poliitikas. Samas sugugi mitte ebaloogiline, vähemasti KE seisukohast mitte. Ilvest toetades oleks raske näha KE võitu, samas minna Riigikogus välja nö päris oma kandidaadiga oleks kaotus ette kindel, mõningaid sisemisi pingeid arvestades võiks eriti musta stsenaariumikorral häältesaak isegi alla 26 jääda. Mis oleks KE-le väga piinlik, Savisaare puhul näiteks eriti. Seega on loomulik, et paadi kõigutamiseks on vaja kandidaati, kes suudaks Reformierakonnalt, IRLilt või sotsidelt Ilvese taga seisvaid hääli ära tõmmata. Tarand on selles osas väga kaval lüke, vähemalt IRLis ja sotsides võib oletada, et mingeid potentsiaalseid toetajaid on Tarandil võimalik leida.

Mulle tundub, et peamine, miks Tarand KE poolt kandidaadiks esitatakse on siiski mitte eelkõige soov oma mainet parandada ja oma venemeelset kuvandit hägustada (kuigi Tarandi eurovalimiste häältesaagile mõeldes on ka see mõte ilmselt läbi käinud), vaid pigem tekitada lõhesid konkurentides, eelkõige sotside ridades. Tuletaks siinkohal meelde sotside kirevat ajalugu ja seda, et Tarand on mingit otsapidi suht tihedalt sotsidega seotud (oli kunagi näiteks nende linnapeakandidaat Tallinnas). Samas on mitmed praegused sotsid Toompeal endised rahvaliitlased, kel ilmselt pole eriti möödunud valimistele tagasi mõeldes erilist indu Ilvest toetada. Tasub vaid meenutada Ilvese ütlemisi Rüütli kohta. Mitte et nad Tarandi fännid oleksid (Tarandi arvamus Rüütlist pole Ilvese omast sugugi erinev, kui siis veelgi kriitilisem), ent võimalus hääletada Ilvese vastaskandidaadi vastu võib paratamatult ahvatlev tunduda (hääletamine on ju pealegi salajane).

Savisaarele poleks presidendivalimiste kontekstis ilmselt magusamat võitu kui sotside read lõhestada ja Sven Mikserile esimene juhtimiskriis tekitada. On ju ülimalt tõenäoline, et Ilves valitakse presidendiks ära ikkagi juba Riigikogus ja ka valimiskogus poleks alternatiivkandidaatidel ilmselt erilisi edulootusi. Aga KE peamise konkurendi vasakrindel ridades pingete tekitamine oleks KE seisukohast parem kui mitte midagi, mida saavutataks Ilvest toetades või oma kandidaati esitades. Maksimumpaketist, et Tarand võidab ja KE-l õnnestub Jüri Ratas Brüsselisse saata pole Savisaarel ilmselt põhjust unistada.

Jääb vaid küsimuse teine pool: mis kasu saab enda sidumisest KE-ga Tarand? Tähelepanu, võimaluse esineda, skandaalid - Tarandi profiili arvestades pole vist väga rohkem vajagi. Mingit mainet mida rikkuda tal klassikalisele poliitikule omases tähenduses niikuinii pole, selles mõttes ei kujune liit KE-ga talle ka ilmselt saatuslikuks - pullimehele antakse andeks. Muidugi võivad Tarandi kandideerimise taga olla ka mingid muud hoomamatud kavatsused ja huvid, ent eks need spekulatsioonid ka kunagi välja kaevatakse.