Brave Scots...not really

Šotimaa iseseisvaks ei saanud. Tulemus oli ootuspärane kuigi vahepealsed gallupid näitasid väga tasavägist seisu. Mis saab aga edasi?

 

45% iseseisvust soovijaid on siiski märkimisvääraselt suur hulk, et neid ignoreerida. Seega ilmselt Suurbritannia detsentraliseerub veelgi rohkem, nt Šoti parlament saab õigusi juurde, teatud valdkondade juhtimine liigub Londonist Edinburghi jne. Nii on ka UK praegused juhid lubanud. Mõneks ajaks on teema päevakorrast maas ja iseseisvuslased peavad ilmselt uue strateegia leidma. Kuigi referendumi teema on ilmselt pikaks ajaks maas, jääb ebastabiilsuse võimalus siiski õhku. Kuigi autonoomia suurendamine hoiab ilmselt iseseisvuslaste võimaliku radikaliseerumise ära.

Vaadates asja Eesti ja Euroopa Liidu seisukohast on šotlaste otsus positiivne – UK on tugevam (tegu on ühega vähestest NATO liikmetest, kes suudab täidab 2% nõuet ja kel on enam-vähem arvestatavad relvajõud). Kuna šotlased on inglastest tunduvalt eurolembesemad, siis suureneb ka tõenäosus, et britid 2017 ikkagi jäävad Euroopa Liitu. EL ilma brittideta oleks aga üsna teistsugune – Prantsusmaa ja Itaalia mõju kasv ei ole ilmselt just kõige ihaldusväärsem perspektiiv. Rääkimata inglise keele positsioonist EL asjaajamises. Ka Inglismaa ühiskond ise oleks ilmselt päris põhjalikult muutunud, kuigi see oleks raskemini ennustatav.

Aga püüdes vaadata asjale šotlase pilgu läbi? Ilmselt sai otsustavaks ikkagi harjumus ja hirm ebakindluse ees. Teisalt tuleb ka aru saada, et kuigi šotlastel on oma tugev identiteet, pole tegu ikkagi enam sama rahvaga, kes „Bravehearti” (suurepärane film, võin julgelt kõigile soovitada) aegadel toimetas. Esiteks keldi keelt räägib vaid mõni protsent inimesi, ülisuur enamus šotlasi (ka iseseisvusmeelseid) on puhtalt inglisekeelsed. Teiseks, 300 aastat ühist riiki on jätnud ikkagi oma jälje ja assimileerumine on ka muudes aspektides tõenäoliselt aset leidnud. Kuigi väikerahvaste iseseisvuspüüetele on sümpaatne kaasa elada, on siiski küsimus, kuivõrd eraldiseisvaks rahvaks šotlasi praegu pidada saab. Kindlasti on šotlasel ja inglasel palju rohkem ühist kui näiteks baskil ja hispaanlasel. Aga eks lisaks objektiivsetele kriteeriumitele on selle üle otsustamisel suur roll ka subjektiivsel tundel. Demokraatlikule ja vabale ühiskonnale omaselt oli otsuse tegemine šotlaste enda käes ja sedapuhku oli siis otsus selline. Pretsedendina oli see kindlasti julgustav (nt katalaanidele), kuigi tulemuse poolest ilmselt mitte.