Miljard kõige vaesemat

 

Paul Collier on majandusteadlane, kes töötanud aastaid Maailmapangas ja nõustanud ka vaeseimate riikide valitsusi. Tema erilala on maailma vaeseimate riiikide arengu uurimine, täpsemini on ta keskendunud Aafrikale, kuna just seal asub väga selgelt vaesuse sügavaim konsentratsioon. Raamatus analüüsib ta maailma kõige vaeseimate ühiskondade (kus kokku elab ligi miljard inimest, sellest ka raamatu nimi) arenguvõimalusi ja arengu teel seisvaid takistusi, mida autor ise nimetab lõksudeks. Nii leiavad käsitlemist kodusõja lõks, loodusvarade lõks, siisemaale suletuse lõks, halbade naabrite lõks, halb valitsemine ja muud problemaatilised tüüpolukorrad neis riikides. Analüüs on väga hea, säilitades samas populaarteadusliku vormi ja mitte kandudes liigsügavatesse majandusmatemaatilistesse mudelitesse. Tõsi, kuna autor keskendub majandusele, siis muud aspektid on selgelt jäetud käsitlemata või alatähtsustatud. Näiteks kultuurilised aspektid, kuna must Aafrika (Saharast lõunas) moodustab Huntingtoni tsivilisatsioonide käsitluses lausa eraldiseisva, ehkki teistest mõnevõrra hägusama tsivilisatsiooni. Seega võib Collieri käsitlust pidada natuke ühekülgseks, kuid see külg on see eest väga sisukalt hõlmatud. Aafrika ja/või majandus/ühiskonnahuvilistele tasub kindlasti selle teosega tutvumine end ära.

Isamaa tagatuba

Kalle Muuli raamat Mart Laari esimesest valitsusest on üks huvitavamaid ja kaasahaaravamaid lugemiselamusi viimastel aastatel. Ja lisaks ka äärmiselt faktitihe ja tempokas. Kõik olulised teemad on leidnud käsitlust ja lahtimõtestamist. Muuli tajub adekvaadselt Laari valitsuse pöördelist rolli ja hindab seda objektiivselt. Keskendutud on olulisimatele teemadele ja neid teemasid oli päris mitmeid (kaitseväe relvadega varustamine, omandireform, probleemid venelastega jne jne). Seega jäävad ka paratamatult kõrvale vähemajaloolised sündmused ja isikud - näiteks, millega tegeles valitsuses energeetikaminister Niitenberg või teede- ja sideminister Andi Meister. Tõsi, raha oli sel ajal ääretult vähe ja teede ehitamisega ilmselt ei tegeldud, kuna oli pakilisemaid probleeme.

Positiivne on ka see, et võimule tulemise ja erakonna moodustamise eellugu räägitakse lahti. Ilma selleta on võib-olla konteksti raskem mõista ja see näitab ka, et valitsus ei tekkinud tühjale kohale. Ja muidugi lisaks Laarile endale ka terve galerii teisi tegelasi, kes neil väga pöördelistel hetkedel andid oma märkimisväärse panuse Eesti kujunemisesse, luues ühtlasi pinnase hilisemaks eduks. Paljusid muidugi neist enam aktiivses poliitikas ei ole, selles mõttes on 20 aastaga toimunud päris põhjalik põlvkonnavahetus. Laari valitsuse poliitika mõju aga on sellest hoolimata ka praeguses Eestis tuntav. Kokkuvõtvalt on see raamat väga oluline peatükk Eesti taasisesesvumise ajaloos, mille lugemine oleks mitte ainult kasulik vaid ka vajalik igale Eesti elanikule.

Obama 2012+

 

USA presidendi osas on järgmiseks neljaks aastaks selgus majas. Nagu karta oligi (ütlen nii kuna toetan põhimõtteliselt vabariiklasi) võttis Obama tasavägiselt, ent siiski kindlalt võidu, nagu ka ennustati. Suurt kursimuutust seega ilmselt oodata ei ole, kuigi mitmed administratsiooni tippjuhid vahetuvad. Personalipoliitiliselt ees ootamas seega põnevad ajad. Siiski ei tähenda need muutused muutusi poliitikas. Lisaks ei saa unustada Kongressi, mille üht koda kontrollivad demokraadid ja teist vabariiklased. Seega pole ka põhjust oodata järsku pööret majanduspoliitikas, nt maksureforme, välisvõla kahandamist jms. Samas on USA oma positsioonitõttu eriolukorras, sest nagu ütles Kristjan Lepik: „näidake riiki, kes oleks suuteline USAlt võlga sisse nõudma“. Ainsana tuleks kõne alla Hiina, kuid samas on USA Hiina kaupade peamine eksportturg. Seega tooks võla tagasimaksed Hiinale küll sisse (reservid on neil niigi suured), samas vähendaks tagasimaksed ja kasinusmeetmed USA tarbimisvõimet ja seeläbi Hiina ekspordimahte, mis omakorda kahandaks Hiina majanduskasvu. Hiinale on aga kõrge majanduskasv kriitilise tähtsusega, hoidmaks sotsiaalset stabiilsust (Hiina enda ekspertide sõnul peaks kasv olema vähemalt 6%, mis Läänemaailma mõttes on ülikõrge, et hoida riiki stabiilsena). USA tarbimisvõime kasv aga eeldab pigem lisalaenusid Hiinast (mujalt ju eriti pole)? Seega on mõlemad nii tihedalt seotud, et lahendust ei paistagi. Välispoliitiliselt jätkub Obama pehme lähenemine, mil on omad eelised (näiteks ei lase vaenulikel režiimidel nii kergesti rahvast mobiliseerida, eriti Iraani näitel) kui ka ohud (Iraani opositsioon küll kosub, aga ka riigi tuumavõimekus kasvab). Ja jõuline Bushi stiilis lähenemine võib teatud juhtudel osutuda vägagi edukaks, aga tundub, et Obama sellega ei riski.

Põnevam saab seis olema kindlasti nelja aasta pärast kui täiesti uued kandidaadid laval. Positiivseim selles kampaanias oligi Paul Ryani esiletõus, usun, et 4 aasta pärast on ta juba ise presidendiks pürgimas. Kuna Romney on juba kaua figureerinud ja tal pole olnud kindlat vabariiklaste toetust, siis ilmselt on uue näo esilekerkimine väga tõenäoline. Ja miks mitte ka demokraatide leerist, Hillary Clinton ei pruugi kindlasti olla demokraatide lõplik valik. 4 aastat on poliitikas pikk aeg ja nii mõndagi jõuab juhtuda. Ning jätkates sama poliitikaga ei pruugi nelja aasta pärast demokraatide seis üldse lihtne olla, ma isegi julgeks öelda, et eelis oleks vabariiklastel, kuna majanduse olukord ilmselt ei parane, mis toob kaasa lõpliku pettumise Obamas ja demokraatides laiemalt.

Lisan ka kaardi osariikide lõikes, kes kus võitis:

Konverents EL ühisturust

Juba kolmapäeval (17.10) toimub Swisshotellis konverents "EL majandusruum-piirideta tegevusväli", kus ettevõtjad ja ettevõtlushuvilised saavad end EL turul toimetamisega kurssi viia. Algus 9.30 ja tegu on tasuta üritusega.

Lähem info ja registreerimine:

http://ühisturg20.ee/

Suvist meisterdamist

Mõtlesin, et riputan siia üles mõned pildid puhkuse ajal valmis meisterdatud asjadest. Lindude toidumaja ja kohad, millel istuda disainisin ise, lindudele mõeldud eluasemete puhul kasutasin jooniseid, mis sel alal pädevamate poolt välja mõeldud.

 Lindude toidumaja

 Nahkhiirte varjekast

 Pesakast kakkudele

 Tihaste tulevane eluase

Taburett

Pink

Üks väiksemat sorti pink

Pöörased aastad

Euroopa aastatel 1900-1914 oli kahtlemata põnev ja äärmiselt kiiresti muutuv koht. Just sel ajal levisid kiiresti massidesse või vähemasti masside teadvusesse mitmed uued elumuutvad asjad nagu auto, lendamine, järjest võimsamad masinad (tankid, laevad jne). Samuti oli see ajajärk oluline humanitaarteaduste arengus – sündisid psühholoogia ja sotsioloogia, tegutsesid Freud ja Max Weber. Tekkis ka massimeedia ajalehtede näol, mis levitasid infot varasemaga võrreldes enneolematu kiirusega paljude inimesteni.

Philipp Blom ongi püüdnud keskenduda just ajastu vaimu tabamisele, keskenduses just sellele, mis teemad olid aktuaalsed igapäevaselt ja mille üle arutleti. Poliitilise analüüsi roll raamatus on marginaalne, kuid seda polegi eesmärgiks seatud. Autor on püüdlikult püüdnud vältida tagant järele tarkust ning esitanud ajastu pilti just sellisena nagu see sel hetkel olla võis. Või vähemasti üritanud seda teha. Ja see on tal väga hästi õnnestunud – valminud on tõeliselt haarav ja huvitav teos ajast vahetult enne Esimest maailmasõda – ajast mis  ajalooõpikutes jääb mõneti varju. Ka ei püüa autor lahata sügavuti põhjuseid, mis viisid sõjani nagu tavapäraselt seda ajajärku käsitledes tehakse.  Ehk siis püüab vabastada eelmise sajandi alguse sellele järgnenud maailmasõdade mõjutustest. Minu arvates igati tänuväärne ja ka kordaläinud üritus.

Põhjust, miks see ajajärk on oluline ja murranguline, ning millist mõju võis see inimesele avaldada kirjeldab autor ka ise väga tabavalt. Umbkaudu tsiteerides, siis 20. sajandi algul Prantsusmaal elanud täisealise vanavanemad mäletasid veel revolutsiooni-eelset absoluutse monarhiaga Prantsusmaad, seevastu kui tema lapselapsed võisid näha nii tuumapommi, kuul käimist kui internetti. Aeg muutus kiiremaks ja elukorraldus koos ühiskondlike suhetega muutus tundmatuseni.

Kommunismi tõus ja langus

Archie Browni raamat on hea ülevaade kommunistlikust süsteemist ja kommunistlikust maailmast. Teost saab pidada üsna mahukaks, aga ülevaatele omaselt siiski ülevaatlikuks, mitte sügavaks. Aga kui tahta anda süvapilti kõigist kommunistliku süsteemi omapäradest, toimimisloogikast, inimestest ja riikidest läheks vaja mitukümmend sama mahtu raamatut. Ülevaate ülesanne ongi olla ülevaatlik ja selles mõttes täidab raamat oma eesmärgi suurepäraselt, olles siiski enamat kui lihtsalt kogum põhifakte. Analüüs on olemas ja igati korralik, emotsioone autor välja eriti ei näita, mis mõneti muudab teksti muidugi kuivemaks. Ma ei tea, võib-olla on see Oxfordi ajaloolase puhul kvaliteedimärk. Ajaloohuvilisena ma ise sellest teosest küll miskit uut ei avastanud, aga neile kes pole teemaga nii palju kokku puutunud, aga huvi on, on see kindlasti huvitav ja sisutihe lugemismaterjal. Raamistiku vähemasti paneb paika ja praktiline ning teoreetiline pool on ka ilusasti tasakaalus.

Venemaa: valguses ja varjus

Marko Mihkelsoni blogi olen juba aastaid huviga jälginud, tema esimest raamatut sai seega samuti suure huviga lugema asutud. Ja raamat on tõesti hea. Heas tasakaalus nii sisu kui tempokuse mõttes. Venemaa mõtestatakse lahti liigsetesse detailidesse laskumata,samuti suudab Mihkelson piisavalt üldistada ja eristada olulist. Venemaad analüüsima ei asu autor mitte aegade hämarusest vaid Brežnevi aja lõpust, mil NSV Liit lagunema hakkas ja lagunemise järelmid oluliselt ka tänapäevast Venemaad mõjutanud on. Eraldi teemana Tšetseenia sõda, mis samuti Venemaale suurt mõju on avaldanud (nii esimene kui teine). Igal juhul Venemaast huvitatule kindlasti väärt lugemismaterjal.

Stalini sõgedus

Raamat "Stalini sõgedus" annab väga hea ülevaate 2.maailmasõja alguse esimestele päevadele idarindel. Autor Konstantin Plešakov on ühelt poolt tervikut haarates suutnud detailides värvikalt kirjeldada Nõukogude poole olematut valmisolekut Saksamaa rünnakuks. Fakte on tihedalt ja õnnestunud on koosatada ülevaade, mis tekstiformaadist hoolimata üsna hästi visualiseerib, mida tähendas esimesete päevade kaos rindel. Minu arvates just see ongi raamatu väärtuslikuim osa - näide sellest, mis toimub ootanmatu rünnaku alla sattudes. Samas ka Stalini isiku ootamatu otsustusvõimetus sellises erakokkralises olukorras on üsna hästi edasi antud. Autor lähtub puhtalt faktidest, mis nt võrrelduna Radzinski teostega on samm tõepärasusele lähemal.

Kuuba südames

"Kuuba südames" on Mart Laari ja Andres Herkeli kokkupandud raamat Kuubast. Lühike ja lööv ning ideoloogiliselt selgepiiriline. Laari osa keskendub Kuuba ajaloole ja väljakutsetele ehk on siis pigem üldisem käsitlus. Herkel seevastu kirjeldab detailselt oma külaskäiku Kuuba opositsionääridele ja annab hea hetkeolustikulise vaate saareriigi probleemidele. Lühildame maht ei kahanda teose väärtust, vaid võimaldab saada kiirkorras ülevaate Kuubast. Kuna Kuubast just üleliia eesti keeles ilmunut pole, siis tänuväärne lugemine igaljuhul.

Leif Kalev ja Ott Lumi: maha SAlgamata poliitilist reaalsust - Arvamus

Leif Kalev ja Ott Lumi: maha SAlgamata poliitilist reaalsust - Arvamus

Inventuur

80-dad ja 90-d on Eesti muuskikas üks põnevamaid ajajärke minu jaoks. Paljud olulised punk ja rockbändid on oma algusega just 80-te keskpaigas või vähemasti alustasid mitmed olulised muuskud oma teed just sel ajal. Üks olulisemaid neist kindlasti ka Allan Vainola. Seda kirjutan ma puhtalt subjektiivses võtmes, aga usaldades oma head maitset, usun, et võin ka natuke laiendada:). Igaljuhul kui võtta sõna muusika teemadel, siis Eesti heast muusikast rääkides ei saa minna mööda Vennaskonnast, JMKEst, Alumiiniumist, Terminaatorist, Singer-Vingerist ... seda loetelu saab kindlasti ka pikendada ja otsapidi ka tänaste staarideni venitada, aga see pole antud juhul eesmärk. Minu jaoks algas muusika just 80datest ja neist artistidest.

Seega on äärmiselt huvitav teha tagasivaade Allan Vainola meenutuste läbi. Inventuur alustabki algusest ja jõuab välja milleeniumivahetuseni. Kui võrrelda teekonda nt rongisõiduga, siis suuremate peatustena saab käsitleda Vennaskonda (läbivalt), Mertro Luminali, ansamblit Alumiinium, Sinu Sädelev Sõber, Sõpruse puiesteed (lives superbänd, parem kui plaadilt kuulata), Keldrit ja lõpetades Unenäopüüdjatega (seda küll raamat otseselt ei käsitle). Sekka ka kõike muud, mis taustal toimus, ehk millest tegelik elu koosnes.

Allan Vainola nii lauljana kui tekstikirjutajana on super ja minu arvates üks andekamaid üleüldse. Tuleb välja, et ka proosakirjanikuna. Stiil on hoogne, samas neutraalne ja lühidusele vaatamata mitte pealiskaudne. Saladusi jääb kindlasti avamata, kollane ei ole see märksõna, mis erinevalt Mihkel Raua üllitisest võiks Inventuuri iseloomustada. Raamatut rikastavad ka Vainola luuletused.

See teekond on väärt, et seda läbida!

Kinnisvararaadio

Päris huvitav initsiatiiv on Kinnisvararaadio. Iga nädal lisandub üks pooletunnine saade. Lähemalt: http://www.kinnisvararaadio.ee/