Obama 2012+

 

USA presidendi osas on järgmiseks neljaks aastaks selgus majas. Nagu karta oligi (ütlen nii kuna toetan põhimõtteliselt vabariiklasi) võttis Obama tasavägiselt, ent siiski kindlalt võidu, nagu ka ennustati. Suurt kursimuutust seega ilmselt oodata ei ole, kuigi mitmed administratsiooni tippjuhid vahetuvad. Personalipoliitiliselt ees ootamas seega põnevad ajad. Siiski ei tähenda need muutused muutusi poliitikas. Lisaks ei saa unustada Kongressi, mille üht koda kontrollivad demokraadid ja teist vabariiklased. Seega pole ka põhjust oodata järsku pööret majanduspoliitikas, nt maksureforme, välisvõla kahandamist jms. Samas on USA oma positsioonitõttu eriolukorras, sest nagu ütles Kristjan Lepik: „näidake riiki, kes oleks suuteline USAlt võlga sisse nõudma“. Ainsana tuleks kõne alla Hiina, kuid samas on USA Hiina kaupade peamine eksportturg. Seega tooks võla tagasimaksed Hiinale küll sisse (reservid on neil niigi suured), samas vähendaks tagasimaksed ja kasinusmeetmed USA tarbimisvõimet ja seeläbi Hiina ekspordimahte, mis omakorda kahandaks Hiina majanduskasvu. Hiinale on aga kõrge majanduskasv kriitilise tähtsusega, hoidmaks sotsiaalset stabiilsust (Hiina enda ekspertide sõnul peaks kasv olema vähemalt 6%, mis Läänemaailma mõttes on ülikõrge, et hoida riiki stabiilsena). USA tarbimisvõime kasv aga eeldab pigem lisalaenusid Hiinast (mujalt ju eriti pole)? Seega on mõlemad nii tihedalt seotud, et lahendust ei paistagi. Välispoliitiliselt jätkub Obama pehme lähenemine, mil on omad eelised (näiteks ei lase vaenulikel režiimidel nii kergesti rahvast mobiliseerida, eriti Iraani näitel) kui ka ohud (Iraani opositsioon küll kosub, aga ka riigi tuumavõimekus kasvab). Ja jõuline Bushi stiilis lähenemine võib teatud juhtudel osutuda vägagi edukaks, aga tundub, et Obama sellega ei riski.

Põnevam saab seis olema kindlasti nelja aasta pärast kui täiesti uued kandidaadid laval. Positiivseim selles kampaanias oligi Paul Ryani esiletõus, usun, et 4 aasta pärast on ta juba ise presidendiks pürgimas. Kuna Romney on juba kaua figureerinud ja tal pole olnud kindlat vabariiklaste toetust, siis ilmselt on uue näo esilekerkimine väga tõenäoline. Ja miks mitte ka demokraatide leerist, Hillary Clinton ei pruugi kindlasti olla demokraatide lõplik valik. 4 aastat on poliitikas pikk aeg ja nii mõndagi jõuab juhtuda. Ning jätkates sama poliitikaga ei pruugi nelja aasta pärast demokraatide seis üldse lihtne olla, ma isegi julgeks öelda, et eelis oleks vabariiklastel, kuna majanduse olukord ilmselt ei parane, mis toob kaasa lõpliku pettumise Obamas ja demokraatides laiemalt.

Lisan ka kaardi osariikide lõikes, kes kus võitis: