USA presidendi osas on järgmiseks neljaks aastaks selgus
majas. Nagu karta oligi (ütlen nii kuna toetan põhimõtteliselt vabariiklasi)
võttis Obama tasavägiselt, ent siiski kindlalt võidu, nagu ka ennustati. Suurt
kursimuutust seega ilmselt oodata ei ole, kuigi mitmed administratsiooni
tippjuhid vahetuvad. Personalipoliitiliselt ees ootamas seega põnevad ajad.
Siiski ei tähenda need muutused muutusi poliitikas. Lisaks ei saa unustada
Kongressi, mille üht koda kontrollivad demokraadid ja teist vabariiklased. Seega
pole ka põhjust oodata järsku pööret majanduspoliitikas, nt maksureforme, välisvõla
kahandamist jms. Samas on USA oma positsioonitõttu eriolukorras, sest nagu
ütles Kristjan Lepik: „näidake riiki, kes oleks suuteline USAlt võlga sisse
nõudma“. Ainsana tuleks kõne alla Hiina, kuid samas on USA Hiina kaupade
peamine eksportturg. Seega tooks võla tagasimaksed Hiinale küll sisse (reservid
on neil niigi suured), samas vähendaks tagasimaksed ja kasinusmeetmed USA
tarbimisvõimet ja seeläbi Hiina ekspordimahte, mis omakorda kahandaks Hiina
majanduskasvu. Hiinale on aga kõrge majanduskasv kriitilise tähtsusega,
hoidmaks sotsiaalset stabiilsust (Hiina enda ekspertide sõnul peaks kasv olema
vähemalt 6%, mis Läänemaailma mõttes on ülikõrge, et hoida riiki stabiilsena).
USA tarbimisvõime kasv aga eeldab pigem lisalaenusid Hiinast (mujalt ju eriti
pole)? Seega on mõlemad nii tihedalt seotud, et lahendust ei paistagi.
Välispoliitiliselt jätkub Obama pehme lähenemine, mil on omad eelised (näiteks
ei lase vaenulikel režiimidel nii kergesti rahvast mobiliseerida, eriti Iraani
näitel) kui ka ohud (Iraani opositsioon küll kosub, aga ka riigi tuumavõimekus
kasvab). Ja jõuline Bushi stiilis lähenemine võib teatud juhtudel osutuda
vägagi edukaks, aga tundub, et Obama sellega ei riski.
Põnevam saab seis olema kindlasti nelja aasta pärast kui
täiesti uued kandidaadid laval. Positiivseim selles kampaanias oligi Paul Ryani
esiletõus, usun, et 4 aasta pärast on ta juba ise presidendiks pürgimas. Kuna
Romney on juba kaua figureerinud ja tal pole olnud kindlat vabariiklaste
toetust, siis ilmselt on uue näo esilekerkimine väga tõenäoline. Ja miks mitte
ka demokraatide leerist, Hillary Clinton ei pruugi kindlasti olla demokraatide
lõplik valik. 4 aastat on poliitikas pikk aeg ja nii mõndagi jõuab juhtuda.
Ning jätkates sama poliitikaga ei pruugi nelja aasta pärast demokraatide seis
üldse lihtne olla, ma isegi julgeks öelda, et eelis oleks vabariiklastel, kuna
majanduse olukord ilmselt ei parane, mis toob kaasa lõpliku pettumise Obamas ja
demokraatides laiemalt.
Lisan ka kaardi osariikide lõikes, kes kus võitis:
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar