kolmapäev, 16. juuli 2014

Ja lõppenud ta ongi

Alljärgnevalt mõned mõtted seoses lõppenud jalgpalli MMiga.
  • Üllatusterohke turniir võitja osas üllatust eriti ei pakkunud. Ka poolfinaali jõudnud meeskondade hulgas suuri üllatusi polnud. Ka see, et valitsev maailmameister piirdub alagrupiga on nii Prantsusmaa kui Itaalia näitel sel sajandil juba nähtud sündmus. Tõsi, mitmed favoriidid pudenesid väga vara ja Brasiilia lõpp oli üllatavalt mannetu, seega ajalooline oli lõppenud turniir igatahes.
  • Üldkokkuvõttes on seis maailmameistrite arvestuses 11:9 Euroopa kasuks (9 meistritiitlit on läinud Lõuna-Ameerikasse). Tundub, et selleni, kui maailmameister tuleb mõnest muust maailmajaost läheb veel veidi aega.
  • Aafrika tõus, mida olen oodanud juba aastast 1994, jäi paraku ka seekord tulemata. Seekordne Aafrika edukaim Alžeeria pole ju ka "päris" Aafrika. Lähimas tulevikus sellist varianti, et finaalis mängiksid näiteks Nigeeria ja Ghana või Senegal-Elevandiluurannik ilmselt ei juhtu. Kuigi see oleks ülimalt oodatud. Vähemasti mulle. Ilmselt tuleb hakata aktiivsemalt vaatama Aafrika meistrivõistlusi.
  • Brasiilia suur nõrkus oli sõltuvus kaitsed Thiago Silvast ja mängu ülesehitusel Neimarist. Nende puudumisel ei õnnestunud süsteemset mängu üles ehitada. Scolari tagasiastumine on igati tervitatav ning kuigi ta juhendas ka 2002 maailmmeistriks tulnud Brasiilia koondist, siis vaevalt ta tulevikus veel Brasiilia treeneritoolile satub. Tundub, et Brasiilia jalgpall vajab restarti igas mõttes.
  • Turniiril jäi positiivses võtmes silma Kolumbia ja Costa Rica, mänguliselt negatiivselt pigem Inglismaa, Honduuras ja Uruguai. Tundub, et hammustamisest on kujunemas Suarezi kaubamärk. Minu 2 suurt lemmikut Holland ja Brasiilia jõudsid poolfinaali. Saksamaa võit Argentiina üle oli ka igati teretulnud. Saksamaa mängis väga enesekindlat, süsteemset ja väheste vigadega ilusat ning nauditavat jalgpalli, seega lõppkokkuvõttes on mul nende võidu üle heameel. 
  • Kuigi Messi valiti turniiri parimaks mängijaks, oli temast kõvasti paremaid. Tundub, et seekord tehti valik kuulsa nime, mitte mänguliste saavutuste põhjal.
  • Väravavahtide tase oli keskeltläbi väga kõva. Millest mul on ainult heameel, sest tõsine fänn hindab õnnestunud tõrjet samaväärselt kui löödud väravat. Primitiivsematele huvilistele muidugi pakub pinget ainult väravate löömine, aga no eks meil kõigil ole mingis aspektis arenemisruumi. Ja eks paljuski sõltub ka sellest, kellele kaasa elada - lemmiku mitte just suurepärane värav on ju oodatum kui vastasmeeskonna väravavahi supertõrje.
  • Nüüd siis jääb oodata 2016 EMi valikturniiri, kus loodetavasti ka Eesti eduka esituse teeb ja siis juba finaalturniiri ennast. Loodan, et meistriks tuleb Holland. Ja siis peaks veel Aafrika meistrivõistlustel silma peal hoidma :).