Šotimaa iseseisvaks
ei saanud. Tulemus oli ootuspärane kuigi vahepealsed gallupid
näitasid väga tasavägist seisu. Mis saab aga edasi?
45% iseseisvust
soovijaid on siiski märkimisvääraselt suur hulk, et neid
ignoreerida. Seega ilmselt Suurbritannia detsentraliseerub veelgi
rohkem, nt Šoti parlament saab õigusi juurde, teatud valdkondade
juhtimine liigub Londonist Edinburghi jne. Nii on ka UK praegused
juhid lubanud. Mõneks ajaks on teema päevakorrast maas ja
iseseisvuslased peavad ilmselt uue strateegia leidma. Kuigi
referendumi teema on ilmselt pikaks ajaks maas, jääb ebastabiilsuse
võimalus siiski õhku. Kuigi autonoomia suurendamine hoiab ilmselt
iseseisvuslaste võimaliku radikaliseerumise ära.
Vaadates asja Eesti
ja Euroopa Liidu seisukohast on šotlaste otsus positiivne – UK on
tugevam (tegu on ühega vähestest NATO liikmetest, kes suudab täidab
2% nõuet ja kel on enam-vähem arvestatavad relvajõud). Kuna
šotlased on inglastest tunduvalt eurolembesemad, siis suureneb ka
tõenäosus, et britid 2017 ikkagi jäävad Euroopa Liitu. EL ilma
brittideta oleks aga üsna teistsugune – Prantsusmaa ja Itaalia
mõju kasv ei ole ilmselt just kõige ihaldusväärsem perspektiiv.
Rääkimata inglise keele positsioonist EL asjaajamises. Ka Inglismaa
ühiskond ise oleks ilmselt päris põhjalikult muutunud, kuigi see
oleks raskemini ennustatav.
Aga püüdes vaadata
asjale šotlase pilgu läbi? Ilmselt sai otsustavaks ikkagi harjumus
ja hirm ebakindluse ees. Teisalt tuleb ka aru saada, et kuigi
šotlastel on oma tugev identiteet, pole tegu ikkagi enam sama
rahvaga, kes „Bravehearti” (suurepärane film, võin julgelt
kõigile soovitada) aegadel toimetas. Esiteks keldi keelt räägib
vaid mõni protsent inimesi, ülisuur enamus šotlasi (ka
iseseisvusmeelseid) on puhtalt inglisekeelsed. Teiseks, 300 aastat
ühist riiki on jätnud ikkagi oma jälje ja assimileerumine on ka
muudes aspektides tõenäoliselt aset leidnud. Kuigi väikerahvaste
iseseisvuspüüetele on sümpaatne kaasa elada, on siiski küsimus,
kuivõrd eraldiseisvaks rahvaks šotlasi praegu pidada saab.
Kindlasti on šotlasel ja inglasel palju rohkem ühist kui näiteks
baskil ja hispaanlasel. Aga eks lisaks objektiivsetele
kriteeriumitele on selle üle otsustamisel suur roll ka subjektiivsel
tundel. Demokraatlikule ja vabale ühiskonnale omaselt oli otsuse
tegemine šotlaste enda käes ja sedapuhku oli siis otsus selline.
Pretsedendina oli see kindlasti julgustav (nt katalaanidele), kuigi
tulemuse poolest ilmselt mitte.
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar