Nädalavahetuse märksõnadeks sobivad just kaks eelmainit terminit. Et siis ühesõnaga viimased vabad päevad enne puhkuse lõppu sai veedetud kultuurselt. Eesti matus on ilmselt üks neid teatrietendusi, mis oma kitsastest raamidest välja murrab või õigemini küll ilmselt ka juba teinud on ning olulisel määral toimib ka väljaspool teatriajalugu ja "kultuuripedede" seltskonda. Selguse huvides olgu mainitud, et selle viimasega ei mõtle ma miskit halba, kuid miks mitte kampsunites ja barettidega seltskonda pisut provotseerida :). Tegelt võiks ju iga iga normaalne inimene vahel ka teatris käia. Ma vähemasti püüan. Aga konkreetse etenduse kontekstis on iroonia (selline süsimustemates toonides) täiesti omal kohal. Et on tervislik [ja samas (hale)naljakas] natuke omas maailmas elavaid inimesi torkida... Olgu selleks siis töö, auto, teatri vms kultus. Minu puhul ilmselt raamatud. Kinnisidee. Peaaegu. Või, mida siin ikka valetada, see ongi kinnisidee. Et kui mind raamatupedeks nimetada, siis on definitsiooniga täppi pandud. Selles kontekstis tuleb meelde kunagine Jüri Mõisa ütlus raamatute kohta. Et need on igand ja nende populaarsustrend liigub allapoole. Lahe. Ma igaljuhul austan Mõisa seetõttu veelgi rohkem, kuigi ma tema selle seisukohaga ei nõustu. Aga Eesti matus on küll näidend, mis läbi huumori avab pildi nii enda kui teiste maailma. Ülikõva.
Poetan ühe sõna ka Recycle Bini kohta. Live oli Rock Cafes päris kõval tasemel. Kuigi ma arvan, et poistel on veel pisut arenguruumi helikeele mitmekesistamisel, siis pauerit on enam kui piisavalt. Respect!
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar