teisipäev, 14. september 2010

Frankenstein

Kaasaegses kõnepruugis on tegu siis tehisintellekti või sünteetilise bioloogiaga ja sellele problemaatikale üles ehitatud looga. Pealiskaudses variandis vähemalt ilmselt igaühele tuttav, sest nii häid kui mitte nii väga häid filme selle ainetel on pärsis suur hulk. Aga raamatu nüansirikkusele neist filmidest (vähemalt minu nähtutest) erilist konkurentsipakkujat pole. Sest lisaks nö hoiatusele tehnika arengu suhtes (raamatu kommentaarides vähemasti nii väidetakse) on minu arvates hoopis olulisemaks teemaks sotsiaalne pool, mitte tehniline. Teistsuguse kartmise, diskrimineerimise, eelarvamuste, hüljatuse, kättemaksu jms käsitlemine on palju olulisem, võiks isegi öelda, et see ongi kogu raamatu sisu. Mitte aga hoiatus, et inimene suudab kunagi elu luua ja see on väga halb. Tänapäeval on ju elu ju võimalik tekitada – tõsi, eelkõige läbi kloonimise, mitte kusagil pööningul laipade kokkumonteerimise tulemusel. Raamat on väga hea ja palju sügavam, kui primitiivsete õudusfilmide tulemusel võiks arvata.

Kommentaare ei ole: