Gruusiast 2

Venemaa otsesel sissetungil ja selle jätkamisel väljaspool Abhaasiat ja Lõuna-Osseetiat on väga tõsised tagajärjed kogu Venemaa naaberriikide vööndile ja laiemalt kogu maailmale. Gruusia jaoks on juba praegu tagajärjed suht katastroofilised - NATO perspektiiv lükkub tõenäoliselt määramatusse tulevikku, majandusareng on aastateks saanud tagasilöögi, lisaks veel otsesed sõjapurustused. Samas kui Venemaa jääb karistamata, suureneb tema võim lähivälismaal paratamatult - Venemaa on näidanud, et võib ka sõnadest kaugemale minna, nagu näitab praegu täiesti demokraatliku ja suht süütu Gruusia ründamine. naabritel seega on mida karta. teiselt poolt näitab praegu toimuv Lääne tugevust (paraku on karta, et pigem nõrkust). Gruusia on USA üks suurimaid liitlasi olnud ja kui USA ei sekku karmimalt kui retooriliselt, saab USA moraalne kapital ja tema külgetõmbevõime ning usaldusväärsus liitlaste silmis tõsiselt kannatada. See aga on juba otsene oht Lääne väärtustele, täpsemalt USA kui Lääne juhtiva jõu võimele neid väärtusi (demokraatia, sõna- ja arvamusvabadus, inimõigused, erapooletu ja sõltumatu kohtusüsteem) tõsiselt kaitsta. Ehk siis autokraatiad võivad end üha julgemini tunda, kui otsustavat Venemaa tegevusele piiripanemist ei tule. Rääkimata sellest, et kui ei üritata Gruusias, siis vaevalt eriti mujalgi Kaukaasias või Kesk-Aasias (aga miks mitte ka Ida-Euroopas?) pingutada viitsitakse või julgetakse (Venemaal on nafta ja gaasi näol oluline mõjutamisallikas vähemasti Euroopa suhtes ja ei maksa kahelda, et Venemaa seda kasutab, isegi kui tarnete peatamine talle endale kahjulik on). Viimane aga tähendab Vene mõjusfääri kinnistumist ning see ei ole küll hea uudis kellegile (va. Venemaa). Seega on eriti oluline igakülgselt Gruusiat toetada, nii sõnas kui teos.