laupäev, 23. august 2008

Gruusia (vahe)kokkuvõte


Hetkel tundub, et Gruusias on olukord rahunenud, seega väike kokkuvõte. Lõppenud ei ole asi kindlasti, sest erinevad järelmid alles ootavad lahendamist (Abhaasia ja Lõuna-Osseetia staatus, Venemaa suhtes tegevuste võimalik rakendamine jne). Kuid loodetavasti on relvakonfliktiga asi selleks korraks ühel pool.

Põhjused

Gruusia vastas pidevatele rünnakutele sõjalise operatsiooniga, kuid see polnud konflikti põhjus, vaid ajend ehk Venemaa ettekääne Gruusia ründamiseks. Põhjusi aga pole kunagi ainult üks, järgnevalt need, mida mina pean olulisimateks.



  • Venemaa andis hoiatuse nii Läänele, et temaga tuleb arvestada ja Venemaa "lähivälismaa" on Vene mõjusfäär. Ühtlasi hoiatati selgelt kõiki naabreid, mis võib juhtuda kui Venemaaga tahet ignoreeritakse ja valitakse Venemaale mittemeeldiv arengutee. See seletab ka miks SRÜ riigid vaikisid (peale aktiivsema sõjategevuse lõppu Valgevene siiski ettevaatlikult avaldas Venemaale toetust, pärast Vene suursaadiku protesti Valgevene passiivsuse üle).


  • Vene režiim, eesotsas Putiniga vihkab isiklikult Gruusia režiimi ning kindlasti oli sõjalise operatsiooni üks eesmärke kutsuda esile võimuvahetus Gruusias.


  • BTC naftajuhe oli saamas oluliseks konkurendiks Vene naftajuhtmetele, mis ähvardas Vene monopoolset seisu piirkonna naftatarnetes ja seega otseselt Vene režiimi sissetulekuid, millel püsib ka selle kliki võime võimu hoida.


  • Venemaa kasutas kiiret ja edukat (Vene meedias) sõda režiimi populaarsuse ja prestiiži tõstmiseks.

Tagajärjed Venemaale:


  • Venemaal tõusis Putini populaarsus, KGB klikk kinnistab läbi välisvaenlase kuju ja selle üle võidu saavutamisega oma võimu (eriti võimu sisesuhetes teiste gruppidega ehk teisisõnu KGB grupp tugevdas oma positsioone Kremli-siseses varjatud võimuvõitluses).


  • Venemaa on pannud naaberriigid hirmu tundma, mis oli ilmselt ka üks eesmärke, Putini režiimi jaoks on hirm austuse eeltingimus.


  • Venemaa on sattumas rahvusvahelisse isolatsiooni, kuid karta on, et see jääb paljuski retoorika tasandile (USA-l on muudki teha ja Venemaast loodetakse partnerit nii mõneski küsimuses, Euroopa on aga liialt Venemaa gaasist sõltuv - inimõigustest ja demokraatia kaitseks võib ju sõna võtta, kuid kui valitsus kukkuda ei taha, on Lääne valitsustel eelkõige mõistlik valijad toasoojaga kindlustada).


  • Venemaa maine on saanud tugevalt Lääne silmis kannatada, kuid ma pole kindel, kas see eriti Venemaa valitsejatele korda läheb.


  • Eesmärk Šaakasvili kukutada jäi täitmata, vastupidi, Šaakasvili positsioon tugevnes märgatavalt.


  • Abhaasia ja Lõuna-Osseetia ilmselt kinnistuvad Vene satelliitidena.


  • Venemaa hävitas Gruusia eduloo.

Tagajärjed Gruusiale:


  • Suured kaotused infrastruktuuris (Poti sadam, maanteed, elumajad, sõjalised objektid jne), mille ülesehitamine maksab miljardeid (mitte larisid vaid dollareid), lisaks inimkaotused.


  • Lõuna-Osseetia ja Abhaasia ilmselt on jäädavalt kaotatud, mis aga pikas perspektiivis ei pruugi olla halb (Gruusia saab ühtseks), kuigi Lõuna-Osseetia pigem on liitumas Venemaaga, sest riiklusvõimekus sel piirkonnal on enam kui küsitav.


  • Šaakasvili võim tugevneb, mis ei pruugi olla hea kaugemat tulevikku silmas pidades, kuid ma ei saa öelda, et mul selle üle heameel ei oleks. Usun, et Gruusia jääb demokraatlikuks.


  • Kui algul tundus, et sõda lükkab NATO liikmesuse Gruusia jaoks määramatusse tulevikku, siis pigem on Gruusia võimalused tugevnenud - Gruusia peab soodsa olukorra väga mõistlikult lahendama.


  • Gruusia majandus pommitati aastate võrra tahapoole ja investeerimiskliima usaldusväärsus sai tugevalt kannatada.


  • Maailmas Gruusia maine tõusis ja teadmine temast samuti.


  • Gruusia võitis meediasõja.

Abhaasia ja Lõuna-Osseetia suurendasid võimalust "iseseisvuse" saavutamiseks - tõelist iseseisvust Venemaa ei lubaks neile põhimõtteliselt ja kui vaadata, mis tegelased neid "riike" juhivad, siis on selge, et sisulist iseseisvust sealt oodata ei olegi, Lõuna-Osseetia puhul ütleksin isegi, et see on välistatud.

Jääb üle loota, et Lääs suudab retoorika tasandilt ka tegude tasandini jõuda, vähemalt mõtlemine tundub on muutunud Venemaa suhtes realistlikumaks.


Selline on siis esialgne draft sündmuste kohta.

Kommentaare ei ole: