Bologna tundus teisel külastusel igaljuhul tunduvalt ilusam, kui esimene kord. Muidugi sel korral elasime ka kesklinnas, eliithotellis (väga stiilne ja aristokraatlik, Internatzionale nimeline). Ja pilte sai ka mõningaid tehtud. Igaljuhul arhitektuuripärleid leiab ka Bolognast. Lisaks hakkas silma, et bolognalased tonduvad väga kommunismilembesed, tänavanimed nagu Via Antonio Gramci ja Via dell Stalingrado peaks juba enese eest kõnelema. Lisaks on kohe toimumas Senati valimised, kus 14 partei hulgas (linnas on tahvlitele paigutatud erakondade nimekirjad, lisaks tavapärased plakatid) oli kommunistlikke koguni 2 (ühes veel lisaks feministid koos padurohelistega) ja lisaks hulgi muid vasakparteisid. Eks Itaalia valimised saavad ka põnevad olema, samas on ilmne, et Itaalia vajab põhjalikku valimissüsteemi ümberkorraldamist. Teisest küljest võttes: analoogne porno on käinud juba Teise maailmasõjalõpust alates. Loodetavasti siiski Itaali parteid tugevnevad ja konsolideeruvad, et mingitki stabiilsust süsteemi tuua.
Ääremärkusena veel, et ilm oli soe, lilled õitsesid ning liiklus oli väga b närviline ja kaootiline. Igaljuhul tänavatel, mille laius oleks meil sobilik jalgrattasõiduks, sõitsid ka suured bussid, aga arvestades, et ei piki-, külg- ega muid vahesid eriti ei arvestata, pole see ka üllatav. Palju oli ka motorollereid, millega sellises linnas mugav liigelda. Linna suurim omapära, meiega võrreldes on aga see, et pidevalt liigud kangi all (sammaskäik, mis on kõnnitee kohal, nimelt maja esimene korrus jätab ruumi ka kõnniteele, teine seevastu toetub sammastele ja ulatub sõiduteeni) - taevast näha eriti pole, ent see-eest ka vihma korral katus olemas.
Vähem kui kahe nädala pärst kolmeks päevaks Londonisse, siis saab taas reisimuljetest kirjtada, vahepeal loodetavasti miskit asjalikumat.
1 kommentaar:
no,hallooooo....see on küll ju tore et mõni inimene saab kogu aeg reisimas käia:)
Postita kommentaar