Suve tippsündmuse eredaimad hetked

Kuu + 1 päev puhast naudingut on selleks korraks läbi. Üldmuljena oli väga kaasahaarav ja põnev turniir. Mu 3 suurt lemmikut sel turniiril – Brasiilia, Senegal ja Nigeeria – väga edukad ei olnud. Holland ei kvalifitseerunud üldse. Aga Horvaatia jõudmine finaali oli tore üllatus.

Muljed, mõtted ja hetked:

• Neymar – tehniliselt suurepärane mängija. Rullumisest on juba sadu meeme, ent arvestades, et tema vastu tehti viga väljaspool mänguolukorda (see kõige kuulsam episood, väiksemaid oli veel), siis oli ka rullumine igati ok. Ülepingutatud, ent siiski. Mehhiklane oleks pidanud ebasportliku käitumise eest minimaalselt kollase saama.
• Viimase kümnendi küsimus, kas parem on Ronaldo või Messi, sai minu jaoks ammu selgeks ja see turniir ainult kinnitas mu veendumust. Elik, Messi ei ole Argentiinaga miskit suurt saavutanud, seega ei saa teda ka paremaks pidada. Isegi enamat – ma pole Messilt kunagi isegi silmapaistvat mängu näinud Argentiina koondises. Ajaloos jääb Ronaldo peale. Aga Neymari vanust arvestades, usun, et ta jätab mõlemad eelnimetatud varju. Tõsi, selleks peab Brasiilia ikkagi 4 aasta pärast võitma. Samas on Neymari väravatabavus ligi poole parem kui kahel eelmainitul, mis loob väga head eeldused nime kirjutamiseks ajalukku. Pele kõrvale nt. Päris Ronaldost on ta juba praegu rohkem väravaid Brasiilia eest löönud.
• Nagu arvata oligi, oli alagrupiturniir mänguliselt nauditavam kui play offid. Kuid ka need ei valmistanud pettumust. Parimad mängud: Saksamaa-Mehhiko 0:1 (mehhiklaste imeline vastupidamine sakslaste rünnakulaviinile); Sakamaa-Lõuna-Korea 0:2 (sakslased saadeti nauditavalt koju); Hispaania-Portugal 3:3 (ründav ja põnev mäng); Prantsusmaa-Argentiina 4:3 (vt eelmine kommentaar); Belgia-Jaapan 3:2 (jaapanlaste valus kaotus 2:0 eduseisust – viimati mängiti play-offis kaheväravaline kaotus normaalajal võiduks aastal 1970); Kolumbia-Jaapan 1:2 (jaapanlaste super mäng, nautisin nende võitu, ehkki Kolumbia on pigem üks lemmikuid); Horvaatia-Venemaa 2:2 (ülipõnev penaltiseeria, milles Venemaa välja lülitati).
• Favoriite langes varakult juba väga mitmeid, aga võitja ei olnud tegelikult üllatus – maailmameistreid on endiselt 8 riiki. Samas Saksamaa, Hispaania, Portugal, Argentiina polnud piisavalt näljased või siis alahindasid vastaseid. Nende teekond lõppes seetõttu ka vara. Samas Inglismaa oli üllatus – meeskond, kelle tase ületas kindlasti liikmete tasemete summa. Erinevalt eelloetletutest, kellega oli vastupidi. Rääkimata Itaaliast, kes üldse turniirile ei kvalifitseerunud. Buffonist muidugi kahju.
• VAR – polnud nii hull kui kartsin, turniiri edenedes muutus järjest nähtamatumaks. Aga kokkuvõttes siiski see ei meeldi mulle. Mäng peaks olema eelkõige nauditav, tehnika võtab ära eksimisruumi ja õigluse tagaajamine muudab asja steriilsemaks. VARiga poleks ei Maradona „jumala kätt” ega muid sarnaseid kirkaid ja legendaardseid hetki jalgpalli ajaloos. VARi ainus positiivne külg on, et karistusalas tehakse vähem vigu ehk siis ettevaatlikum kaitsetöö võib tuua lisaväravaid.
• Belgia, mis jalgpalli mõttes on olnud alati riik, kelle poolt mitte olla, näitas ülinauditavat mängu. Võimalik, et kõige nauditavamat üldse sel turniiril. Kahju ainult, et just Belgia :). Uueks lemmikuks just ei tõusnud, aga isegi tore, et neil hästi läks. Mu suure lemmiku Hollandi kõrvale nad siiski ei tõuse. Aga sellist mängu tahaks näha ka edaspidi ja teistelt koondistelt. Loodan, et Holland parandab vea ja kvalifitseerub järgmisele suurturniirile.
• Aafrika tõus lükkus paraku taas edasi ja nende laeks siiani siis veerandfinaal. Seekord ükski viiest Aafrika meeskonnast alagrupist edasi ei saanud. Samuti on Aafrika sisene raskuskese nihkunud põhja. Samas mänguliselt ma fännan siiski Aafrika lääneosa meeskondasid. Tegijaid on seal palju, seekord ainult Senegal ja Nigeeria pääsesid finaalturniirile, ent konkurents on tihe (Kamerun, Elevandiluurannik jt). Põhja-Aafrika väga kütkestava mänguga silma paraku ei paista.
• Finaal. Horvaatia tegi nii kaugele jõudes ajalugu. Paraku oli nende väravavahilt ilmselt nõrgim esitlus sel turniiril. Varasemaid superhäid tõrjeid ei tulnud. Prantslastel oli ka kõvasti õnne. Aga mänguliselt oli finaal nauditav. Tagasihoidlikult mainin ka ära, et mu ennustus finaaliks Brasiilia-Kolumbia, ei pidanud seekord paika. Et Horvaatia lähiajal tulemust kordab, on ebatõenäoline, samas Prantsusmaa puhul ei üllataks kui nt 2 a pärast EM väga edukalt läbitakse.
• Ja lõpetades positiivsel toonil. Küll ükskord ka Eesti finaalturniirile jõuab.