Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda

Lõuna- ja Kagu-Aasia pärast II maailmasõda, sellist nime kannab Eesti autorite raamat ja sisu lühikokkuvõte sisaldub juba pealkirjas endas. Igati tänuväärne, et kolm Eesti ajaloolast on sellise üsna põneva ja samas väga olulise teema (ehkki kahjuks ilmselt mitte väga müüdava) kajastamisega hakkama saanud, näidates, et valdkondlik ajalootraditsioon kestab põlvkondade vahel edasi (kui vaadata autorite sünniaastaid). Raamat ise on huvitav ja kohati vägagi detailselt asjadele lähenev lugemine. Siiski selle võrra on ka muud olulist kajastamata jäänud, mis samuti oleks oluline olnud ning raamatut lugejasõbralikumaks muutnud. Näiteks surma ja võimuvahetusaastad ning kohati tekti kronoloogilisem järjestus oleks terviku tunduvalt kompaktsemaks muutunud, praegu jäi mõneti laialivalguvaks, st ühest ei liigutud alati teiseni ja nii mõnigi ots jäi lahtiseks või sõlmus kusagil lehekülgi hiljem. On üsna tuntav, et raamat on kokku pandud suuresti saadaolevast materjalist, millest ajakirjandus, sh nõukogude ajal ilmunud, üsnagi suure osa moodustab. Siiski peab ütlema, et allikakriitilisus on olemas. Suuresti sama võib ka autorite eelmise raamatu "Taaveti tähest Talibani langemiseni" kohta öelda, mis kokkuvõttes oli ka põnev lugemine. Igaljuhul ajaloo tundmine ei tee kunagi paha ja julgen raamatut mõningatele vigadele vaatamata kindlasti lugeda soovitada. Jääb üle siis järgmist raamatut oodata, mitmed riigid on veel kajastamata.