Vaadeldes Eesti ajakirjade turgu võiks mõelda, et rahvaarv on kordades suurem kui ta tegelikult on. Paratamatult tekib küsimus, kes kõike seda loeb. Eriti veel seda kräppi, mida paraku suur osa ajakirju endast kujutab. Igaljuhul majanduse olukord ilmselt sunnib ka tarbijat asju kriitilise pilguga üle vaatama ja mõttetutest asjadest loobuma. Korrastumine on igaljuhul positiivne - puud saavad edasi kasvada ja visuaalset reostust jääb ka vähemaks. Muidugi on alati oht, et kannatada saavad ka väärt väljaanded. Mitmeaastase ajalooga Sporditäht on ilmselgelt üks näide väärtajakirjast, mis ilmumise lõpetas. Kahju. Kuigi ma ise lugesin viimati sellist ajakirja mingi 10 või rohkem aastat tagasi. Kalev Meedia otsus kõigi ajakirjade väljaandmine lõpetada on muidugi pisut drastiline, aga juu siis oli põhjust. Isegi rämpsajakirjanduse lipulaeva Just! ei otsustatud päästa, seda hoolimata ilmselt üsnagi suurest lugejaskonnast (või kes teab...). Aga Justi, Avenüü, Bravo ja mitmegi teise ajakirja kadumine mind küll ei kurvasta (kokku lõpetas Kalev Media 8 ajakirja väljaandmise), leian, et ruumi kokkutõmbamiseks on ka mitmetel teisel väljaandjal. Kusjuures tegelikult on ju mitmed kvaliteetniššid turul endiselt esindamata - millal eestikeelsena näiteks võiks lettidele jõuda National Geographic (kuigi loodusajakirjade puuduse üle kurta ei saa)? Või millal saab Eesti sisuka ühiskonnaelu käsitleva ajakirja. Välispoliitilises mõttes oleks samuti ruumi ühele tegijale väljaandele Maailma Vaate ja Diplomaatia kõrvale (viimane on Sirbi lisa). Tõsi Luup oli kunagi selline, kuid lõpetas juba aastaid tagasi...
Kõige hullem olekski, kui kvaliteetajakirjad kannataksid või põhja läheksid, ent sitt veepeale hulpima jääks. Aga niikaua kui Geo ja Tarkade klubi ilmuvad on kõik korras. Kuigi muus osas ootan põnevusega ümberstruktureerumist.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar