kolmapäev, 23. juuli 2008

Sissejuhatus kristlusesse (Benedictus XVI)


Esmakordselt siis selline süvateoloogiline teos, mille puhul saan öelda, et minu teadmised jäid pisut piiratuks selle raamatu lõpuni hoomamisel. Seda hoolimata pealkirjast. Hoiatan kohe, et raamat on nõudlik ja eeldab intensiivset ning põhjalikku kaasamõtlemist, et teemat ampsata. Kui just teoloog ei juhtu olema. Ikkagi paavsti kirjutatud teos, mis siis, et algvariandis juba üle 40 aasta tagasi. Minu vähene arusaamine aga ei muuda teost sugugi halvaks (nagu mõned ntx süüdistavad kehva tõlget vms, selleasemel, et oma ajumahu piiratust tunnistada). Pigem vastupidi - mõne aasta pärast võtan selle ilmselt uuesti käsile, võib-olla. Vähemalt ääretult huvitav oli, kuidas kristluse eri aspekte ja müsteeriume lahati - nii õige mõistmise ehk dogmaatika kui ajaloolise perspektiivi kohaselt. Ja kriitikat pälvis ka vanakreeka traditsioonide mõju tänapäevasele piibli (valesti) mõistmisele. Siiski jäi üpris mitmel korral teema nö õhku rippuma (kuigi ntx kolmainu teema oli väga hästi ja põhjalikult ära seletatud), aga eks usus ilmselt polegi päris lõplikke ainuõigeid mõistmisviise, sest inimese mõistus on jumalaga võrreldes piiratud. Kuigi herr paavst seda argumenti samuti ründab, arutledes, et jumal lõi inimese just sellise, et see piisavalt taiplik oleks (piinilik kui vulgaarselt mul see siin nüüd kirja õnnestus panna). Aga jah, filosoofilist mõtteainest on raamatus kuhjaga, samas ideoloogilist teravust oleks võinud olla isegi rohkem, kuigi samas miks oleks pidanud? Katoliikluse 2000 aastat ajalugu on ilmselt õpetanud aja mõistmise igavikulist dimensiooni ja seetõttu ka võtma mõõdukat positsiooni asjadesse ning mitte väga kiiret reageerimist. Mulle meeldis eriti kiriku käsitlus - et kirik kui ülemaailmne usklike kogudus (tekkis kohe paralleel ummah' ga), mille läbi on ainuvõimalik saada osadust jumalaga, aga mitte organisatsioon. Ilus.
Et jah, argised asjad eriti käsitsemist ei leia raamat on ikkagi usu süvahoovustest ülevaadet andev. Ja sellisena läheb see raamat ilmselt ka ajalukku, sest tegu on tõesti väga sügava ja igavikulise, ent samas ülevaatliku raamatuga. Minu sügav austus ja lugupidamine autorile. Jääb üle ainult paavstile jõudu ja tervist soovida ning oodata, millal tema ülejäänud kirjutised eestikeelsena saadaval saavad olema.

Kommentaare ei ole: