Seda teemat oleks pidanud tegelikult juba detsembris käsitlema, siis kui Dmitri Medvedev presidendikandidaadina välja käidi, sest sisulisest sellest päevast oli ka selge, kes on Venemaa uus president. Valimised olid vaid vormistamise küsimus ja neist pole seetõttu miskit rääkida. Seda enam, et Žirinovski ja Zjuganov oleksid kahtlemata hullemad variandid olnud. Bogdanov oli niikuinii suvakas. Et tegelikult võitis ju olemasolevatest parim, kuigi nüansiga, et tõelisi konkurente ja venelaste tuleviku seisukohalt ka paremaid kandidaate ei lastud kandideerima. Või siis Eesti seisukohast ohutumaid, eelkõige Nemtsovi silmas pidades. Aga see selleks. Küsimuse üle, mida Medvedev endast ikkagi kujutab ja mis hakkab edasi saama, on huvitav mõelda. Venemaa on üldse huvitav keiss. Usun, et paljuski hakkab sõltuma Venemaa tulevikukäitumine sellest, kas võimuparteis ja riigiaparaadis kaldub ülekaal endiste kagebiitide või majandusoligarhide poolele, kellel ei pruugi olla KGB tausta ja kes on tõusnud mõjukaks läbi kohaliku tasandi näiteks. Ühtne Venemaa on suhteliselt ideoloogiata moodustis, lihtsalt koondamaks neid, kes võimul ja võimu kindlustada tahavad. See hüpoteetiline lõhe ja jõuvahekorrad ilmselt määravad ka Venemaa tuleviku näo, mitte niivõrd
Medvedevi isikuomadused. Ehkki ka presidendi isikut ei saa alahinnata, sest paljuski tema saab kujundada poliitilist eliiti, kes ka reaalselt võimu omab. Kahtlemata on meeldiv, kui uue presidendi stiil on läänelikum, kuid paraku vaadates keskkonda, kust ta presidendikandidaadiks tõusis, pole optimismiks erilist põhjust. See, et mulle meeldib lääne rokkmuusika (Metallica ntx), ei tee minust veel head inimest ja liberaali, miks peaks siis Deep Purple'i fännamine selleks tegema. Ilmselt ongi Medvedevi puhul suurim oht selles, et stiil hakkab domineerima sisu üle, st läänelik retoorika varjab Venemaa tegelikust. Kuigi, kes teab ... vb "Putini plaan" siiski toimib ja Venemaast saab suur ja võimas, ent rahuarmastav ja heanaaberlik riik :D. OK, mida siin ikka ironiseerida, ilmselt oli peamine põhjus Medvedevi väljavalimises just selles, et tegu on KGB taustata ja Putinit pikka aega teeninud inimesega. Putin ilmselt tunneb KGBd (korrektsem oleks küll öelda FSB, ent asi jääb samaks) piisavalt hästi, et tahtes elada hästi ja kõrge vanaduseni ta omi vanu võitluskaaslasi riigitüüri juurde ei usalda. Medvedev on selles võtmes kindlasti palju turvalisem valik. Ja kuigi Putin võib unistada, et jääb riiki tegelikult peaministrina edasi juhtima, panustaks mina ikkagi sellele, et Putin vajub aegamisi tagaplaanile ja Medvedev koondab enda kätte võimutäiuse - see oleks riigijuhtimise kontekstis eriti Venemaal suht ainuloogiline lahendus, kui Medvedev tahab üldse võimule jääda (aga ma ei usu, et ta puhtal kujul hüpiknukk oleks, ehkki ilmselt on ta tugevasti manipuleeritav). Ja kaksikvõim on juba loomuomaselt ebastabiilne ja nagu ajalugu näidanud - lühiajaline ... Sellised mõtted siis.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar