Sellist pealkirja kandis siis viimane raamat, mille lugemisega kiirete olude kiuste õnnestus lõpule jõuda, suuresti tänu Edelaraudtee abile :D. Tegu oli igatahes huvitava lugemisega, mida julgeksin soovitada. Kes Marquesi loominguga lähemalt tuttav, see ilmselt mõistab seletamatagi "maagilise realismi", nagu sellist stiili üldiselt nimetatakse, külgetõmmet. Mitmetahuline, kergelt üleloomulik, kuid samas nii ... kuidas nüüd öeldagi ... ladinaameerikalik, või ibeeralik. Mitte telenovela stiilis, aga siiski temperamentsem ja teistele tahkudele keskenduv, kui USA või Lääne-Euroopa kirjanikud tavapäraselt teinud on. Samaaegselt ka lihtne ja mittemillekski kohustatud olev lugemine.
Pateetiliselt väljendudes õhkub Marquesi teostest ürgset hispaaniaameerika hingust. Aga tõe huvides olgu ka märgitud, et Marquesi ületamatuks saavutuseks jääb minu silmis vähemalt ikkagi Sada aastat üksildust. Üks minu suurtest lemmikteostest, mis ilmselt jääbki minu top-raamatute tippu. Seda lugedes saab ilmselt inteligentne inimene aru, mida tähendab geniaalsus, suurejoonelisus, kaasahaaravus, meeldejäävus ... Kirjanduse mõttes. Ilma seda lugemata oleksin kultuuriliselt ja vaimselt kindlasti hulga vaesem.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar