Selle raamatu puhul on keeruline midagi sisukat ja tabavat öelda. Lugu räägib ühest Ladina-Ameerika diktaatorist ja tema vanaduspõlvest, mis kestab terve igaviku, igal juhul väga kaua. Tegu ei ole diktatuuri toimimise mehhanismide käsitlemisega, pigem vaadeldakse psühholoogilisest aspektist presidendi isikut. Samas ei ole tegu ka mingi psühhoanalüüsiga. Tehnilise poole pealt katsetab autor stiilivõtetega, mis pidavat iseloomustama James Joyce’i loomingut (ei tea, ei ole Joyce’i lugenud). Hiidpikad, vahel lehekülgi vältavad laused on vist mõeldud andma edasi vahetut tunnetust toimuvast. Iseenesest on see kõrvaline detail ja vähemalt mulle tundub, et teose sisule see märgatavalt juurde ei anna (ega ka vastupidi mitte). Samas jääb kogu teos siiski pisut (taotluslikult?) häguseks. Aga mulle täitsa meeldis, õhustik, milles tegevus toimus, oli meeldejääv.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar