G. G. Marquezi novellikogumik „Kadunud aja meri“ sisaldab muuhulgas sellist lugu nagu „Väga pikkade tiibadega väga vana mees“, mis oli üldse esimene Marquezi jutustus, mida ma kauges minevikus lugesin ja mis tekitaski minus lähema huvi autori ülejäänud loomingu suhtes. Ehk siis lugu päris algusest. Lühilugudest jäi see endiselt mu lemmikuks. Kuigi pea iga novell on pärl omaette, pikemalt polegi mõtet sellest kirjutada. Sama võib öelda raamatu „12 kummalist palverändurit“ kohta kuigi lugude tonaalsus on veidi erinev, on tegu sellegipoolest väga silmapaistvate ja erilise õhustikuga juttudega. Marquezi lugemine on kindla peale minek, mina pole kunagi pettuma pidanud.
USA PRESIDENDIVALIMISED OTSUSTAVAD VABA MAAILMA SAATUSE
4 kuud tagasi
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar