kolmapäev, 22. aprill 2009

Kuidas seletada pilte surnud jänesele?

Kui ma algul arvasin, et tegu on konkurentsitult kõige mõttetuma etendusega, mida ma oma elu jooksul näinud olen, siis lõpupoole pilt paranes pisut, aga mõttetuimaks jääb see näidend minu nähtuist ikkagi. "Sotsiaalkriitilises teatris" puudus minu arust nii sotsiaalsus, kriitilisus kui ka teater. Mingid suvalised jobud laval, kes juhtumisi on näitlejad, et tee veel 2,5 tundi väldanud piinlikust taidlemisest etendust ega see, et sündmus leiab aset teatrisaalis sellest veel teatrit. Igaljuhul keegi ei kaota midagi kui seda mõttetust ei näe. See et videotehnika teatris on minu arust liigne modernism, sellest pole totaalse sisupuuduse kõrval põhjust rääkida. Ehk siis tõestus sellele mida niigi oli arvata - kui Eestis üritatakse ühiskondlikel teemadel kriitilises võtmes mingit kunsti teha, on tulemuseks mõttetu bullshit.

Kommentaare ei ole: