Mõne lausega väike kokkuvõte ära tehtud Egiptuse reisist.
Kuna selline plaan oli juba väiksena, siis leidsin, et on ülim aeg see teoks
teha ja olulised kohad üle vaadata. Tõsi, neid kohti on palju ja mitmedki neist
jäid seekord nägemata, nt Dzoseri astmikpüramiid, Sakkara, Amarna jpt
ajaloolised kohad. Aga siiski sai päris hea esmase puute tehtud ja võib öelda,
et unistus sai teostatud. Hurgadas maandudes (linn on 40 km kitsas riba Punase
mere ääres) oligi esimene mõte, et huvitav, mida nt Ramses II arvaks, kui ta
näeks tänapäeva Egiptust ja kuurorte. Did’nt see that coming, ilmselt. Aga
reisist:
Päev 1: põhiosas kulus päev lendamisele ja hotellis
magamisele. Kiire suplus Punases meres sai ära tehtud. Mitte, et oleks olnud
selline eesmärk, aga kui see juba hotelli kõrval loksus, siis 20 minutit võis
sellele ka pühendada. Öösel 2.30 alustas reisibuss teed Hurgadast Kairosse. Teed
takistasid mitmed kontrollpunktid (neid on kogu Egiptus täis).
Päev 2: Kairos külastasime Egiptuse rahvusmuuseumi Tahriri
väljaku ääres. Muuseum oli võimas ja seal oleks vabalt võinud terve päeva mööda
saata aga aeg surus peale. Kogu reisi vältel tuli just seal ajast kõige rohkem
puudus, et muljeid koguda. Kõrghetk oli kohtumine Ramses II, Tutmosis I ja teiste
vaaraodega, kes olid esindatud muumia kujul. Väga võimas kogemus ja üks reisi
tipphetki, mis mul oli ammu mõtetes, et tahaks näha. Muumiaid oli ka loomadest,
sh krokodillist (hiljem oli nende muumiatest ka üks eraldi ruum templi juures,
kus krokodille kasvatati). Nägi ka Tutanhamoni hauakambri varandusi ning ruum
oli ka mu lemmikvaaraole Ehnatonile. Ja sarkofaage. Ja kujusid. Kujude puhul on
oluline aspekt, et kui jalad on kõrvuti ja käed risti rinnal, siis on see
püstitatud pärast isiku surma, kui aga üks jalg ees ja käed ripuvad, siis tema
elu ajal. Mõned kohalikud neiud soovisid ka minuga pilti teha. Jeiii!!!
Muuseumisse tahan kindlasti kunagi pikemalt tagasi minna, nagu ka kohtadesse,
mis jäid selle reisi teekonnalt välja. Pärast muuseumi oli väike peatus turul. Kohe
tuli aga peale järgmine tipphetk, nimelt püramiidid, mis on kohe Kairo äärelinnas.
Mulje oli võimas. Ekstra võtsin ette ka püramiidi sees olevasse kambriga
lõppevasse käiku ronimise, mis polnud kõige lihtsam katsumus ja objektiivselt võttes
polnud midagi erilist. Aga see tunne, et olen olnud püramiidi sees oli muidugi
võimas. Esteetilisest elamusest veelgi võimsam on ajaloolise elamuse
tunnetamine, kus võid ka tühjal väljal seistes nautida seda, et kunagi on just
seal miskit olulist toimunud. Ka sfinks jättis võimsa mulje, tõesti hiiglaslik
rajatis. Sai ka vaadata kõrbeliivast välja kaevatud laeva, a see polnud nii
eriline elamus. Kuigi ka väga vana, millel on astunud vaarao jalg. Hotell oli
ülimalt luksuslik ja toit ka maitsev. Kairo tervikuna on mu seni külastatud
linnades selgelt kõige räpasem. Praht vedeleb igal pool, tee äärtes paks
mullakord, kõnniteesid sisuliselt pole nagu ka ülekäiguradasid mitte. Liiklus
on väga kaootiline, reegleid ei järgita, inimesed, autod ja loomad toimetavad
kõik läbisegi. Kõrgmajade vahelisel maalapil kündis keegi eesliga põldu –
Lasnamäel ilmselt sellist asja ei näeks.
Päev 3: Külastasime Aleksandriat. Väga lahe Rooma aegne
hauakamber oli maa all, kuhu maeti ka hobuseid. Amfiteater oli ka ok vaatamine,
lisaks külastasime kuningas Farouki residentsiks olnud Montazah paleed ja Quaitbey
merekindlust, kus kunagi seisis Pharose tuletorn, mida enam ei ole ja mille
kive ilmselt kindluse rajamisel kasutati. Püstitatud on ka uus ja võimas
Aleksandria raamatukogu. Öösel alustasime rongiga teed Assuani, sõit oli halb
ja ma ei maganud kogu öö minutitki. Lisaks õnnestus hankida palavik ja
kõhuviirus.
Päev 4: Assuani pais annab märkimisväärse osa Egiptuse elektrist,
kuid rajatis ise on saatanast. Tekkinud Nasseri järve alla on jäänud mitmed
muistised ning ka kuivemal poolel on see tekitanud probleeme põhjavee tõusu
näol (nii giid ütles, ma ei tea, kus siin see seos on). Ja krokodillid, mis on
Niiluse sümbol, elavad ainult lõuna pool tammi. Külastasime Philae templit.
Rajatis oli võimas ja üks neist, mis tõsteti paisu rajades kõrgemale pinnale.
Enesetunne kahjuks ei lasknud täiega nautida. Bussiaknast nägi ka kohalikku kaasaegset
moslemi kalmistut, kuid seal miskit erilist ei olnud. Valged kivid hauaplatsi
ümber ja ongi kõik. Lilli ei viida ega mingit mälestusmärki või hauakivi ka ei panda.
Pärast matmist üldiselt surnuaial ei käida. Lõunal võtsime kohad sisse laeval
ja algas kruiisi osa. Laev oli väga ok, katusel oli päevitamine ja bassein,
kuid vesi oli isegi Eestiga võrreldes külm. Paar korda sai siiski sees käidud.
Haigus taandus ja sai hakata taas energiliselt reisi nautima.
Päev 5: Pikem väljasõit lõunasse külastama Abu Simbeli
templeid. Väga võimas kogemus, taas üks mu suuri unistusi seoses Egiptusega.
Retk oli lisaaega (pool päeva) ja ekstra maksumust (85 eurot) igati väärt. Väga
võimas tunne oli seda kaljutemplit külastada. Ramses II siis ehitas selle, kes
ei tea. Või õigemini lasi ehitada. Õhtul külastasime Kom Ombo templit. Ka
võimas tempel, pole miskit öelda.
Päev 6: Varahommikul külastasime Efdu templit. Kaarikutega. Vist
ei olegi varem sellist kogemust, vähemalt ei meenu. Nagu inglise härrasmehed
sajand tagasi :).
Tempel oli ilus ja võimas ja nägi välja nagu traditsiooniline tempel. Õhtul
külastasime märksa kuulsamat Luksori templit. Väga võimas oli, mh ühendas
Luksori ja Karnaki templit sfinkside allee, mida mööda vähemalt kord aastas üks
jumal teisele külla läks. Seda on osaliselt taastatud, loodetavasti võiks see
kunagi taas täies hiilguses särada. Aga väga olulise faktina selgus, et Soome
naisleiutajad ei leitutanudki maailmas esimesena sünnitustooli, selline asi oli
olemas juba Vanas-Egiptuses.
Päev 7: Reisi viimane päeva ja kulminatsioon. Alustuseks
vaatame Memnoni kolosse ehk Amenhotep III hiigelkujusid (tegu siis Ehnatoni isa
ja Tutanhamoni vanaisaga, kes vaaraode nimekirjades järge ei pea). Siis tuli
päeva üks naelu – Kuningate org. Org täis hauakambreid, midagi täitsa mulle,
eriti kui ka sisse on võimalik astuda ja püüda tunnetada iidse aja puudutust.
Külastasin Tutanhamoni, Merneptahi, Ramses IV ja Ramses IX hauakambrit. Ka
Tutanhamoni muumia nägin ära. Tutanhamoni hauakamber oli neist väikseim, ent kuna
võimsam tegelane rajas hauakambri tema kohale, siis nö ukse ette visatud
kivisodi säilitas selle meile rüüstamata kujul. Sest Tutanhamon oli valitsejana
tähtsusetu, kogu tema kuulsus tuleneb sellest, et ta haud leiti rüüstamata
kujul. Seal orus veedaks ka tunduvalt kauem aega kui ette nähtud oli, aga noh,
hea, et niigi palju sai näha. Naisvaarao Hatšepsuti tempel oli ilus. Või see,
mis sellest säilinud oli, sest algne kompleks oli suurem. Aga üks osa sellest
on kenasti taastatud. Taas üks eriilmelisem valitseja, sest naine troonil
polnud just tavaline. Päev lõppes Karnaki templis. Vahemärkusena, et vaatasime
ka seda, kuidas valmib papüürus ja kuidas tehakse käsitsi kivist suveniire.
Karnaki tempel oli võimas. Otseses mõttes. Tohutult suur, korduvalt laiendatud,
ülimalt muljetavaldava sammassaaliga. Väärikas punkt päevale. Siis juba Bussiga
tagasi Hurgadasse.
Päev 8: hommikusöök ja kojulend. Taaskord palju bürokraate
ja asjatajaid lennujaamas. Näen ruumi tõhustamiseks.
Kokkuvõtvalt: Jäin reisiga väga rahule ja soovitan soojalt.
Omal käel reisimine Egiptuses paraku on pigem praegu vaid teoreetiline variant,
praktikas oleks see suht võimatu ja ilmselt meeletult kulukas teostada,
arvestades kogu seda kohalikku olustikku ja massiivset hulka inimesi, kes su
pealt teenida üritavad ja kellest tuleb läbi murda. Kõigile soovitan lõpetuseks
lugeda raamatut „Sinuhe“ – kui enne Egiptus ei kõnetagi, siis pärast seda on
armumine vältimatu.
Postitused
