Positiivne, kui täiesti tundmatu (minu jaoks) autor suudab positiivselt üllatada. Mõningaid raamatusoovitusi tasub kuulata :). Lugu on väga elavalt ja kaasakiskuvalt jutustatud ning seda mitte pinnapealselt. Seega hoolimata üsna paksust mahust ei hakka lugu kusagil venima ning detaile lisandub iga peatükiga. Lühisisukokkuvõte oleks selline, et tegu on koolitulistajast poja ema kirjadega poja isale (ehk siis enda mehele). Selline psühholoogiline, sotsiaalne (krimi?)romaan. Lugu, mis end kiht-kihilt avab. Võrdlus sibula või kapsaga oleks antud juhul asjakohane. Lionel Shriver on raamatu kirjutamise eest ka auhindu võitnud (mitte Nobeli) ja mitte põhjuseta ehkki minule oli ta täiesti tundmatu nimi enne selle raamatu juurde sattumist.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar