Täiesti võrdväärne lugemine raamatuga „Jah, härra minister“. Tõsi uudsuseefekti küll eriti polnud, selles mõttes jäi veidi eelmainitule alla aga hea (ja ilmselt ka õpetlik?) lugemine sellegipoolest. Kuid kui kahe vahel valida, siis eelistus kuulub „Jah, härra ministrile“.
Postitused
Kommentaare ei ole:
Postita kommentaar