Märtsi iidid

Päevalehe raamatusarja raamatuid on ostetud mitmeid, nüüd siis vaikselt järg ka lugemiseni jõudnud. Ajalooliste romaanide suhtes on tunne kahetine - ühelt poolt huvitavad spekulatsioonid, tõlgendused, tegelased, kellesse mingi suhestumine on kujunenud või kes lihtsalt nimedena rohkem või vähem tuntud, teisalt aga fiktsioon, teadmine, et kirjutatu pole tegelikkus, vaid selle moonutus (sedagi heal juhul). Seega teaduslikus mõttes vale ja ebausaldusväärne, ehkki mingid faktid paika peavad. Selles mõttes eelistan "päris" ajalugu lugeda, ehkki tõde on ka selles pea alati vaieldav ehk tõlgendamise küsimus.

Konkreetselt raamat "Märtsi iidid" väga sügavat muljet ei jätnud ... järjepanu lugedes oli küll huvitav, ent pausi tekkides mingit põnevat ootusmomenti ei tekkinud. Romaan ise siis koosneb eri kirjadest ja ajaliselt on ka teos liigendatud, mis kunstilise eripära tõttu on küll sisu selgusele kahjuks tulnud. Ehk iis ssisu on vormile ohvriks toodud. Kahetsema muidugi ei pea...katkeliselt on huvitav, tegelikult raamat ongi katkeline, tervik jääb pisut hektiliseks. Teemaks siis Caesari tapmisele eelnenud sündmused, mis iseenesest maailmaajaloo üks huvitavamaid ja olulisemaid perioode on. Aga jah...raamat on pisut üle keskmise, mis muidugi ei tähenda, et lugemine päris ajaraiskamiseks kujuneb.